Objektid

VallseljakKiruvere Loodusraja rajmisel on olnud üheks eesmärgiks õpetada tundma Eestis kasvavaid pärismaiseid puu- ja taimeliike. Oma tegevusega püüame võimalikult vähe looduse tegemistele “vahele segada” ja vaadata ning näidata kuidas mets oma eluga ise hakkama saab.

Järgnevalt on märgitud mõned tähelepanuväärsed loodusobjektid, mida Kiruveres näha saab. Objektid on kaardil tähistatud numbritega – looduses pead need aga ise üles otsima.

 1. VESIPAJU Salix triandra Eestis kasvab enam kui 20 pajuliiki, millede eristamine on võrdlemisi keerukas. Ainult vesipajul on hea eristamistunnus: 3-4-aastaste ja vanemate okstel olev laiguti kestendav koor, kusjuures paljastuv noor koor on algul kaneelpunane. Kiruvere vesipaju kasvab loodusraja trassist paarikümne meetri kaugusel “Kõrtsineeme” tipul Paunküla veehoidla kaldal “jalgupidi vees”. 2012 aasta sügisel käis teda näksimas ka kobras – loodame, et loom leiab oma toidulauale edaspidi pigem teisi puuliike.

 2. HARILIK KADAKAS Juniperus communis  Enamasti sirgub kadakas 2-3 meetri kõrguseks põõsaks. Kiruvere vana kadakas ei jää aga oma uhkuses puude kõrgusele alla. Hinnanguliseks vanuseks on meie kadaka-puul rohkem kui 100 aastat ja kõrguseks pea 10 meetrit. See kadaka-isand kõrgub loodusrajal Kütimäe oosi Kiruvere järve poolsel nõlval, ligikaudu 5 m kaugusel teerajast.

 3. HÕBEREMMELGAS Salix alba.  “Puukujuline paju”, kes kasvab kõikidest Eesti pajuliikidest kõige kogukamaks. Kiruvere remmelgas on austustäratavate mõõtmetega – tüve ümbermõõt on 2,4 m ja kõrgus 24 m. Loodurajal liikuja leiab ta Kütimäe oosilt alla laskumise järel rajast ligikaudu 10 m kaugusel vasakul. Puuhiiglast ümbritsevad samuti tähelepanuväärsete mõõtmetega hall-lepad ja sarapuud (tüve läbimõõduga vastavalt 30 ja 19 cm).

 pärn4. HARILIK PÄRN Tilia cordata. Ligikaudu 1000 aastat tagasi laiusid praegustel Eesti aladel peamiselt laialehised metsad. Nende kaugete aegade meenutusena leaiab meie aladel veel metsikuna kasvamas põliseid pärnapuid. See puu võib oma võimsuselt ja vanuselt võistelda tammedega. Loodusrajal ilutseb see üksik võimas pärn (diameeter 61 m ja kõrgus 21 m) Jussi-otsa puhkekoha juures.

 5. HAAVIK. Paunküla veehoidla poolsel järsul oosinõlval kasvab heakasvuline ligikaudu 30-40 aasta vanune haavik. Kui küpsusvanuse saavutanud haabadel on seenkahjustaja esinemine üldlevinud ja seetõttu kujuneb nende eluiga sageli ka lühikeseks, siis siinsed haavad näitavad head tervislikku seisu ning pakuvad matkajale silmailu veel aastaid.

 6. PÄRNIK. Paunküla veehoidla äärse oosi “maapoolsel” nõlval kasvab puistuna haruldane pärnik. Eestis esineb pärna enamusega puistuid vähem kui 300 hektaril. Sagedamine kohtame teda üksikpuuna teiste lehtpuupuistute koosseisus.

 7. PRUUNIKAS PESAJUUR Neottia nidus-avis. (vt. täpsemalt) Ta on 20-30 cm kõrgune peaaegu ilma klorofüllita orhidee (LK III kat), lehtedeta ja üleni pruunikas lill, keda on kerge segi ajada möödunud aasta surnud vartega. Selle taime elutegevus saab toimuda ainult vastava mikroseene vahendusel. Tema õied puhkevad juunis. Taime areng seemnest õitsemiseni võib kesa üle kümne aasta. Kiruvere loodusraja lähistel on teda kohatud siin-seal – suurem “seltskond” aga kasvab veehoidlapoolsel nõlval “allika-tee” alguses.

 allikas8. IGAVESE NOORUSE ALLIKAS. Joo, maitse ja otsusta – Kiruvere ooside poolt filtreeritud vesi on karge ning annab selle joojale värskust, energiat ja hea usu korral igavese nooruse (vähemalt hinges). Tähelepanuväärne on allika lätte juures koos veega maast välja immitsev ooker. Kiruvere allika leiab loodusrajal liikuja vastavate suunaviitade toel kergesti üles.

  • Kiruvere Muinaslaagri toetajad